Korduma kippuvad küsimused

Neid küsimusi küsitakse mult esinemistel kõige sagedamini – praktilisi ja vahel ka väga suuri. Vastused on lühikesed. Täpsemat abi saad perearstilt, matusebüroost ja oma kohalikust omavalitsusest.

Kui lähedane sureb

Mida teha, kui lähedane sureb kodus?

Kui surm oli oodatud, näiteks pärast pikka haigust, ei pea kiirustama. Võid jääda hetkeks tema juurde ja jätta rahulikult hüvasti. Seejärel helista perearstile või tööajavälisel ajal kiirabisse (112). Arst tuvastab surma ja vormistab vajalikud dokumendid.

Kui surm tuli ootamatult, helista kohe 112.

Mis juhtub, kui surm oli ootamatu?

Helista 112. Ootamatu surma korral tehakse seaduse järgi lahang, mistõttu võib surmatõendi saamine võtta mõne päeva kauem. See on tavaline protseduur ega tähenda, et midagi oleks valesti.

Mis juhtub, kui inimene sureb haiglas?

Haigla tuvastab ja registreerib surma. Lahkunu jääb haigla surnukambrisse, kust matusebüroo ta hiljem ära toob. Surmatõendi ja isiklikud asjad saab haiglast – tasub enne helistada ja küsida, millal ja kuidas.

Kas surma peab ise registreerima?

Üldjuhul mitte. Alates 1. juulist 2019 registreerib surma arst või haigla elektrooniliselt rahvastikuregistris. Lähedased saavad surmatõendi, mida on vaja matuse korraldamiseks, ja esimene tõend on tasuta. Erandjuhtudel, näiteks kui surm saabus välismaal, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Kui kiiresti tuleb matus korraldada?

Kiiret ei ole. Enne matmist peab surm olema registreeritud, edasi on aeg teie otsustada. Tavaliselt peetakse matus nädala-paari jooksul, aga urni võib matta ka hiljem, näiteks kevadel. Matusebüroo aitab kõige korraldamisel, kuid palju saab teha ka ise.

Matus

Kas tuhastamine või kirstumatus?

Õiget vastust ei ole. Esimene küsimus on: mida lahkunu ise soovis? Edasi loevad pere tunne, traditsioonid, eelarve ja see, kas soovite hiljem käia kindlas kohas.

Tuhastamine on Eestis üha levinum – suuremates linnades juba üle poole matustest – ja üldjuhul odavam. See annab ka ajalist vabadust, sest urnimatuse võib pidada hiljem. Kirstumatus on paljudele tähendusrikas, sest võimaldab jätta hüvasti inimesega, nagu ta oli. Hüvastijätutseremoonia võib olla mõlemal juhul.

Kui palju matus maksab ja kas on toetust?

Hinnad erinevad palju. 2024. aasta hinnangute järgi jääb lihtne tuhastamine vaikse hüvastijätuga umbes 500–700 euro piiresse, tseremoonia, kõneleja ja muusikaga umbes 900–1500 eurot. Kirstumatus on üldjuhul kallim: lisanduvad hauaplats, haua kaevamine ja kirst.

Paljud omavalitsused maksavad matusetoetust ja summa erineb vallast valda. Küsi oma valla- või linnavalitsusest.

Kas urni võib hoida kodus või tuhka puistata?

Eesti seadus ei kohusta tuhka kalmistule matma ega määra täpselt, kuhu seda võib puistata. Paljudel kalmistutel on selleks tuhapuisteala. Kui soovite tuhka puistata looduses või merel, arvestage teiste inimestega ja küsige maaomaniku luba.

Urni kodus hoidmine ei ole keelatud. Tasub siiski mõelda, kas lähedastel on koht, kuhu leinaga minna.

Kas lapsed võivad matustele tulla?

Jah. Lapsed saavad hüvastijätust sageli rohkem, kui täiskasvanud arvavad. Räägi enne lihtsalt ja ausalt, mis seal toimub: et inimene on surnud, et kirstus või urnis on tema põrm, et inimesed võivad nutta. Lase lapsel valida, kas ta tahab tulla, ja lepi kokku täiskasvanu, kelle juurde ta saab vajadusel minna.

Mis teeb matuse heaks?

Hea matus seisneb tasakaalus: see toetab elavaid ja austab lahkunut. Ei pea järgima kõiki kombeid, kui need ei tundu teie omad. Mõni lugu, isiklik detail, lemmiklaul – need jäävad meelde rohkem kui kombed. Lugupidavalt, aga vabalt.

Pärast matust

Mida teha pärandiga?

Pärimisasjadega tegeleb notar. Kui soovid pärandist loobuda – näiteks kui lahkunul olid võlad –, tuleb seda teha notari juures kolme kuu jooksul surmast. Kui sa seda ei tee, loetakse pärand üldjuhul vastuvõetuks. Notar aitab ka välja selgitada, millised kontod, vara ja kohustused lahkunul olid.

Mida öelda leinajale?

Sageli piisab lihtsast: „Mul on väga kahju. Ma mõtlen sinule.“ Ära kiirusta lohutama ega selgitama. Kuula, ütle lahkunu nimi välja, meenuta teda.

Ja ära kao paari nädala pärast ära – lein kestab kauem kui matus. Väike sõnum kuu aja pärast võib tähendada väga palju.

Kui kaua lein kestab?

Leinal ei ole kindlat ajakava. Esimesed kuud on sageli kõige raskemad, aga lein võib tulla lainetena ka aastate pärast – tähtpäevadel, mõne laulu või lõhna peale. See on normaalne.

Kui lein muudab igapäevaelu pikalt väga raskeks, räägi perearsti, psühholoogi või leinatoe grupiga. Abi ja infot leiab ka Peaasi.ee lehelt.

Surm ja elu

Kas surija kuuleb, kui temaga räägin?

Kindlalt seda ei tea keegi. Kanada teadlaste 2020. aasta uuring leidis, et ka teadvusetute surijate aju võis veel helidele reageerida – kuulmine võib olla üks viimaseid meeli, mis kustub.

Seega: räägi. Ütle, mida tahad öelda. Isegi kui tema ei kuule, kuuled sina.

Mis on surmalähedane kogemus?

Nii nimetatakse kogemusi, mida kirjeldavad inimesed, kes on olnud surmale väga lähedal, näiteks südameseiskusest tagasi toodud. Sageli räägitakse kehast eraldumisest, tunnelist, valgusest, sügavast rahust ja elu ülevaatest.

Hollandi kardioloogi Pim van Lommeli uuringus kirjeldas sellist kogemust umbes 18% elustatud patsientidest. Mida need kogemused tähendavad, selle üle vaieldakse – ja just sellest räägivad minu raamat ja esinemised.

Kuidas oma soovid ette kirja panna?

Räägi lähedastega – see on kõige olulisem ja lihtsam samm. Pane kirja, kas eelistad tuhastamist või kirstumatust, millist muusikat või kohta soovid ja kellele teada anda. Ametlikke asju, näiteks testamenti, saab teha notari juures.

Selline vestlus ei too surma lähemale. See võtab lähedastelt ära raske arvamise.

Kas sinu küsimust ei olnud siin?

Kirjuta mulle või kutsu mind vestlusõhtule – suured küsimused on parimad koos arutada.

Info on üldine ja kehtib Eestis seisuga november 2026. Konkreetsetes küsimustes pöördu perearsti, matusebüroo, notari või oma omavalitsuse poole.

Scroll to Top